Mida üks astrofüüsik teeb? • Uudiskiri #4
Hea kosmosehuviline
Eelmise uudiskirjaga, “Uute tähtede sünnist”, on jäänud pikk vahe: see on olnud minu jaoks sündmusterohke aeg. Uurin tähe- ja planeedi tekke protsesse Euroopa Lõuna-Observatooriumi (ESO) nimelises organisatsioonis Saksamaal ja doktorantuur võtab aina tuure juurde: esitlesin see aasta oma tööd kuues riigis ja esimese projekti tulemused on teadusartiklis vormistatud ning ootavad enne avaldamist retsenseerimist.
Aasta lõpp ongi paras hetk, et pilk tagasi pöörata ning jagada, mida üldse selline töö endast kujutab ning kuhu see mind 2023 jooksul viinud on. See on ka viis näitamaks, kuidas jõutakse uute tulemusteni, mida vahel uudistes kohata võib.
Astrofüüsiku tegemised
Argipäevane
📡👩💻 Andmeanalüüs
Minu projektid tuginevad vaatlusandmetele ehk teleskoopidega kogutud andmekogumitele ning töö sõltub üldiselt projekti järgust. Tavaliselt algab projekt andmete töötlemisest ja analüüsimisest. Teema näite jaoks mainin, et keskendun doktorantuuri projektides protoplanetaarsete ketaste ehk planeetide sünnikohtade füüsikaliste omaduste uurimisele.
Toorkaadrid on vaja enne analüüsimist töödelda. Näiteks, kui teleskoop on teinud ülesvõtte ühest tähest, siis enne selle uurimist me peame kindlaks tegema, et tähelt tulev valgus oleks vaba mürast, mis tuleb mõõteseadetest ja taevafoonist.
Analüüsimiseks ja suurte andmemahtudega ümberkäimiseks kasutan ma programmeerimist. Samuti kirjutan koodiridu selleks, et erinevaid andmetes esinevaid seoseid visualiseerida.⌨️ Kirjutamine
Töö tulemused avaldatakse teadusartiklites, et neid ülejäänud teadusringkonna ja maailmaga jagada.
Artikkel võib koosneda järgmistest osadest (mõned punktid võivad vastavalt väljaande reeglistikule või autori eelistustele erineda): 1) põgus ülevaade teemasse, mis ühtlasi avab ja põhjendab uurimisküsimuse olulisust; 2) vaatluste puhul nende läbiviimise üksikasjad; 3) uurimismeetodi kirjeldus; 4) tulemused; 5) arutelu; 6) kokkuvõte.📄 Lugemine
Teadustöö oluline osa on varasemate ja uute töödega kursis olemine.
💡 Uute uurimisküsimuste välja mõtlemine ja nendeks vajalike sammude planeerimine
👩🏫 Koosolekutel ja seminaridel osalemine
🎨 Esitluste ettevalmistamine
Muu
📡 Teleskoopidega vaatluste tegemiseks aja taotlemine
Selleks, et astronoomid saaksid kõrgetasemelisi teleskoope uute andmete kogumiseks kasutada, tuleb esmalt täita taotlus. Vastavalt teleskoobile või teleskoope haldavale organisatsioonile kuulutatakse aastas kord või rohkem välja konkurss, mille raames saavad astronoomid taotlusi esitada. Neid hindab žürii ning osadel konkurssidel annavad oma hinnangu ka teised osalejad (sel juhul tehakse kindlaks, et hindaja ei oleks ise projektiga seotud).
Uudiskirjast “Uute tähtede sünnist”.
Kontorist väljas
🧳 Töö tutvustamine rahvusvahelistel koosolekutel ja konverentsidel, posterettekannete ja esitluste näol
🌎 Koostöö raames kolleegide instituutidesse reisimine
2023: eredaid hetki
Aasta 2023 jooksul sai kõiki eelnimetatud tööülesandeid tehtud, aga aasta oli eriline just rohke reisimise poolest.
Vabal ajal tegelesin aktiivselt ka astronoomia ja kosmose avastamise teemade selgitamisega sotsiaalmeedias, vebinaridel jm üritustel.
🇪🇪🇮🇹 Veebruar
📺 Ringvaate intervjuu: "Astrofüüsikust suunamudija: jagan seda, mis oleks mind ennast noorena aidanud."
https://menu.err.ee/1608894506/astrofuusikust-suunamudija-jagan-seda-mis-oleks-mind-ennast-noorena-aidanudKonverents Itaalias, Napolis.
🇮🇪 Märts: Külastus kolleegide instituuti Dublinis, Iirimaal.
✨ Aprill: Andmete analüüsimine ja töö tehnilisem pool (mis algas oktoobris 2022) jõudis lõpusirgele, algas tulemuste tõlgendamine ja nende võrdlemine eelnevate, teiste teadlaste tehtud töödega.
🇬🇷 Mai: Konverents “Tähe tekke uurimine James Webbi kosmoseteleskoobi ajastul” Kreekas.
🇮🇹🇳🇱 Juuni: Konverents Itaalias, Milanos. Esitlus Euroopa Kosmoseagentuuri Hollandi asutuses (ESTEC).
August:
🇪🇪 Esitlus astronoomiafestivalil Otepääl: “Tähe- ja planeediteke Orioni udukogu ekstreemsetes tingimustes”.
✨ Avaldati teaduartikkel, milles olen kaasautor:
Haworth, T. et al. “The VLT MUSE NFM view of outflows and externally photoevaporating discs near the orion bar.” 2023.https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2023MNRAS.525.4129H/abstract
🇬🇧 Oktoober: n-ö tuur Londonis, esitlused kolmes ülikoolis: Imperial College London, University College London, Queen Mary University of London.
Uhke tunne. University College Londonis juhib uurimise gruppi eestlane Mihkel Kama. Koosolekul oli meil sild Tartu Observatooriumiga, sest Mihkel loob koostööd eksoplaneetide uurimise valdkonnas (planeedid, mis tiirlevad teiste tähtede ümber kui Päike).
Detsember:
🇩🇪 Korraldasin koos doktorantuuri juhendajaga koosoleku Saksamaal.
✨ Minu esimene suur doktorantuuri projekt jõudis lõpusirgele. Uuel aastal saan Sinuga jagada imeliste vaatlusandmete põhjal tehtud töö tulemusi!
Aitäh lugemast. Head vana aasta lõppu!
See kiri keskendus edasiminekutele minu töös, aga jaanuaris on mul plaan teha ka kiirülevaade kosmose uudistest, mis on aasta jooksul silma paistnud.
Kui see postitus oli meeltmööda, kutsun Sind uudiskirja oma ringkonnaga jagama. Nii jõuan paremini informatiivse sisuga ka teisteni.
Pole veel uudiskirja tellija? Lisa oma e-mail uute postituste saamiseks siin:
Kui oled äsja listiga liitunud, siis siin on esimene uudiskiri:
