Kosmosetehnoloogia ja elu Maal • Uudiskiri #5
Kosmosetehnoloogia mängib meie igapäevaelus palju suuremat rolli kui esmalt arvata võiks. Satelliidid on meie silmadeks taevas, mis Maa ümber tiireldes muutusi pidevalt jälgivad ja jäädvustavad.
‘‘Kirjad kosmosest’’ hõlmab postitusi kosmoseteadlaselt igaühele, kes universumi ning selle uurimise kohta rohkem teada soovib. Harutame keerulised teemad ja viimased avastused ülevaatlike juppidena lahti.
Head Vabariigi aastapäeva nädalavahetust!
Meie planeet Maa on pidevas muutumises. Satelliidid või tehiskaaslased on meie silmadeks taevas, mis Maa ümber tiireldes muutusi pidevalt jälgivad ja jäädvustavad. Kosmosetehnoloogia mängib meie igapäevaelus palju suuremat rolli kui esmalt arvata võiks ning antud uudiskirjas keskendumegi astronoomiliste vaatluste asemel maapealsete objektide ja protsesside uurimisele.
Kaugseire
Euroopa Liidul on Maal toimuvate protsesside jälgimiseks omaenda kaugseireprogramm nimega Copernicus. Programmi haldab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ning teiste Euroopa organisatsioonidega. Selle raames jälgitakse Maad ja meie keskkonda andmete abil, mis on pärit nii satelliitidelt kui ka mõõtmistelt maapinnal, õhus ja meres.
Siin on loetelu valdkondadest, milles satelliitide kogutud andmed on abiks.
Navigatsioon.
Ameerika Ühendriikide satelliitnavigatsiooni süsteem GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on kõnekeeles justkui sünonüüm navigeerimisest rääkides. Ent Euroopa Liidul on alates 2016. aastast omaenda satelliitnavigatsiooni teenus: Galileo. Viimane pakub positsioneerimise, liikumiskiiruse ja täpse kellaaja informatsiooni ning 2023. aasta augusti seisuga on orbiidile saadetud 28 Galileo satelliiti.Ilma- ja kliimaprognoosid, mis jagunevad mitmeks eri haruks:
Atmosfääriseire, mille hulka kuuluvad nt õhukvaliteedi ja atmosfääri koostise jälgimine.
Mereseire, mille hulka kuuluvad nt meretemperatuuri, -taseme, -jää, soolsuse ja hoovuste vaatlused. Andmed on vajalikud mh kalavarude majandamiseks, laevaliikluseks, analüüsimaks inimtegevuse mõju ookeanidele ning ka otsingu- ja päästeoperatsiooneks.
Maismaaseire, mille hulka kuuluvad nt linnaplaneerimine, metsamajandus, põllumajandus, looduskaitse ja ökosüsteemide jälgimine.
Julgeolek.
Hädaolukorrad ja nendeks valmisolek, nende ennetamine, katastroofiohu vähendamine, hädaolukordadele reageerimine. Nende hulka kuuluvad nt üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud, põuad.
Satelliitinternet.
Kosmosetehnoloogia mängib meie igapäevaelus palju suuremat rolli kui esmalt arvata võiks.
Vaatame konkreetseid näiteid sellest, mida uuriti ja jäädvustati satelliitide abil eelmisel aastal.
Uhiuus saar (Jaapan)
Jaapani ranniku lähedal tekkis eelmisel sügisel uus saar. Iwo Jima saare lähedal, Tokyost umbes 1200 kilomeetrit lõuna pool, purskas merealune vulkaan, mis paiskas õhku 50 meetri suuruseid kivitükke. Need killud kuhjusid lõpuks kokku, luues uue saare, mis on satelliidipiltidel selgelt näha. See uus saar on ümbritsetud vulkaanilise pimsskiviga, mis asub Iwo Jima rannikust umbes 1,6 km kaugusel.
Ülemise pildi vasakul poolel on Ameerika satelliidi Landsat-9 tehtud pilt, mis näitab Iwo Jima ümbrust sellisena, nagu see nägi välja enne purske algust (18. oktoobril 2023). Parempoolsel pildil on alates 3. novembrist uus pisike saar näha.
Allikas: https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Images/2023/11/New_island_off_the_coast_of_Japan
Metsatulekahjude ja õhukvaliteedi jälgimine
Kanada idaosas levisid suvel metsatulekahjud, millest sai juunis ka USA idaranniku elanikele ebameeldiv üllatus. Madalrõhuala ehk tsüklon suunas suitsu New Yorki ja Philadelphiasse, mis olid mõneks päevaks maailma saastatumate linnade edetabeli esikohal. Õhus hõljuvad tuhaosakesed tekitasid ilusaid, kuid väga mürgiseid päikeseloojanguid, mida elanikel soovitati silmitseda ainult suletud akende tagant. Paks sudu jõudis ka Pittsburghi linna, kus viibisin juulis. Õuest kiirelt läbiminnes oli põlengu hõngu tunda.
Suits jõudis aga kaugemalegi. Ülemisel, Copernicus Sentinel-3 satelliidiga tehtud pildil on näha suitsu Itaalia saarte kohal. Copernicuse atmosfääriseire kogub infot mitmesuguste õhukvaliteedi näitajate kohta, nagu aerosool, süsinikdioksiid ja süsinikmonooksiid.
Allikas: https://www.copernicus.eu/sv/node/20984
Kuumalaine
Euroopa lõunaosa seisis juulis silmitsi kuumalainega, mille jooksul tõusis õhutemperatuur Sitsiilia ja Sardiinia saartel kõrvetava 48°C-ni. Meie igapäevastes ilmaennustustes antud õhutemperatuur väljendab kui kuum on õhk maapinnast kõrgemal. Copernicus Sentinel-3 satelliidi andmetel kaardistati ülemisel pildil maapinna temperatuuri 17. juulil 2023. Nii Bukarestis kui ka Roomas oli maapinna temperatuur 45°C, Sitsiilias aga 50°C.
Intensiivsed kuumalained haarasid ka USA lõunaosa, Vahemere piirkonda, Põhja-Aafrikat, Lähis-Ida ja mitmeid Aasia riiki, sealhulgas Hiinat. Ennustatakse, et sellised kuumalained muutuvad sagedasemaks.
Aitäh lugemast! 💙🖤🤍
Kui see postitus oli meeltmööda, kutsun Sind uudiskirja oma ringkonnaga jagama. Nii jõuan paremini informatiivse sisuga ka teisteni.
Pole veel uudiskirja tellija? Lisa oma e-mail uute postituste saamiseks siin:
Kui oled äsja listiga liitunud, siis siin on esimene uudiskiri:
Hariva sisu toetamiseks on siin “paku autorile kohvitass” stiilis lehekülg: