Visiit Cambridge'i
Tänases postituses jagan muljeid ühest maailma vanimast ja kuulsaimast ülikoolist: Cambridge’i Ülikoolist Inglismaal. Külastasin ülikoolilinna veebruari keskel omaette erilisel põhjusel. Minu uurimisteema on seotud selliste tähetekkepiirkondadega, kus hiidtähtedelt lähtuv kiirgus mõjutab uute päikesesüsteemide teket. Üks selle valdkonna rajajaid on professor Cathie Clarke, kes on ühtlasi Cambridge’i Astronoomia Instituudi direktor. Seetõttu avanes mul võimalus kohtuda Clarke’i ja tema grupiga ning esitleda instituudile oma doktoritööd.
Aastal 2017 autasustas Kuninglik Astronoomiaselts (Suurbritannia) Clarke’i Eddingtoni medaliga silmapaistva panuse eest teoreetilise astrofüüsikasse. 2022. aastal sai temast Cambridge’i Astronoomia Instituudi esimene naissoost direktor. Suur osa minu kolleegidest on teinud oma tööd just tema juhendamisel, kujundades neid küsimusi, mida ma doktorikraadi raames uurin.
Enne instituuti minekut kõndisin läbi Cambridge’i kesklinna ja sain tänu ühele Instituudi astronoomile kiigata ajaloolistesse kogumikesse: kesklinna täidavad kolledžid ja raamatukogud, kuhu üldiselt sisenemiseks peab olema ülikooli tudeng või töötaja. Hall teisipäeva hommik muutus põikeks minevikku, jalutades läbi gooti ja tuudori stiilis ehitatud kolledžihoonete, mis raamisid ideaalselt hooldatud sisehoove. Cambridge’i Ülikooli alla kuulub 31 kolledžit, millest esimene, Peterhouse, rajati aastal 1284. Nendes linnakutes on bakalaureuse ja magistritaseme tudengitele kõik eluks vajalik olemas, majutusest kuni iga söögikorra toitlustuseni ajaloolistes söögisaalides.
Oma kogumike poolest paistab silma Trinity kolledži Wreni raamatukogu.
Triniti kolledžis on punase lina all vitriinid mitmekesiste väljapanekutega, mh Isaac Newtoni märkmed aastatest 1659–61, esimene inglise keeles trükitud raamat ja Shakespeare'i väljaannete Capell kogumik. Nende vahele jäi ka Cambridge’is matemaatikat õppinud kirjaniku A. A. Milne'i käsikiri "Karupoeg Puhh" 🍯
Pildigaleriist veel:
Külastus Astronoomia Instituudis
Esitlesin oma seniseid tulemusi doktorantuurist Euroopa Lõunaobservatooriumis Saksamaal, mis on avaldatud teadustöödena eelretsenseeritud ajakirjas Astronomy & Astrophysics. Nendest saab lugeda detsembris 2024 ERR Novatooris ilmunud loos “Kosmilised pisarad looritavad planeeditekke saladusi”.
Cambridge’i seminari ei lindistatud, kuid Zoomi vahendusel tehtud sarnase sisuga seminar on huvilistele olemas YouTube’is: Kaleidoscope of irradiated disks: VLT/MUSE observations of proplyds.
Antud postitust võib liigitada sarja alla “Mida üks astronoom/astrofüüsik teeb?”. Pean oluliseks jagada kosmoseteadlase mitmekülgset tööd, sest ei osanud mulle praegu avanenud võimalusi aastaid tagasi tulevikule mõeldes ette kujutada.
Aitäh lugemast! Järgmises postituses tuleb juttu asteroididest.
Pole veel uudiskirja tellija? Lisa oma e-mail uute postituste saamiseks siin:
Kui oled äsja listiga liitunud, siis siin on esimene uudiskiri:
